Puud on ka Indias pühad.

Üks pühadest puudest on Kalpa puu –

soovide puu,

elupuu.

Jumalate kuningas Indra istutas ta maale ühte oma viiest paradiisist.

Milline ta välja näeb?

Tema juured on safiiridest, puu tüvi teemantitest. Pärlid ja kaunid smaragdid ripuvad okstel. Tärkavad lehed on korallid, täiselujõus lehed tsirkoonid, küpsed viljad aga rubiinid…

HÕBEKÕRVARÕNGAD JA -SÕRMUS Kalpa puu viljad

rubiin, hõbe 925, hõbe 999

x x x

Teistsugune- tundmatu, kummaline.
Võõras, kes tuisusel talveööl meie ukse taha ilmub.
Väärt pelgust ja eemale tõmbumist.
Kuid pole kuradiga sõlmitud lepingut.
Pole müüdud hinge.
Lihtsalt vabade olendite tõugu, ja armastab kuud.
Ürgne.

„Me kõik oleme tulvil igatsust ürgse järele. See on kiusatus, mille vastu on vähe kultuurseks ja kombekohaseks peetavaid vastumürke. See on iha, mida meid on õpetatud häbenema. Oleme kasvatanud oma juuksed pikaks, et peita nende alla oma tundeõhetust. Aga sellegipärast varitseb ürgnaine ööd ja päevad läbi meie selja taga. Kus me ka ei viibiks, ikka luurab meid tema vari, mis ilmselgelt on neljajalgne.“ / Clarissa Pinkola Estes

¤  ¤  ¤

Igal täiskuu varahommikul

Igal täiskuu varahommikul, enne kui esimesed päikesekiired üle mäeharja sirutuvad,  äratab Printsessi vaikne sosin. Mööda rohtunud rada ülesmäge minnes jõuavad neidised püha allikani. Hõbekannud vett täis ammutanud, sirutavad nad käed tervituseks  kahvatuva kuuketta poole ning asuvad läbi kastemärja rohu tagasiteele.

Sakartvelo on oma suure kuningatari – Tamari ootel.

Printsess Tamari kannud – hõbekõrvarõngad ametüstidega

Kohe-kohe süttivad lõkked ning taeva  väravad on valla.  Puud, linnud ja loomad on inimkeeli kõnelemas. Saabub aastaringi pöördepunkt – jaaniöö ja -päev.

Praegu aga on metsa all SÕNAJALAD ootel.

Kuuvalgel hõbedased, päikese käes kuldsed.

Lugematul arvul erinevaid rohelise varjundeid. Mõrkjas, isegi vänge lõhn, kui juhtud sõnajalavart murdma.

Sõnajalad hõbedas

hõbekõrvarõngad rohelise türkiisiga

Hõbedast “prooviehted”

Kaks nädalat hõbeseppade juures on täis saamas – aeg on lennanud linnutiivul. Olen valanud metalli, valtsinud seda, saaginud, viilinud, sepistanud, poleerinud.

Teinud ehte või midagi muud, st proovitöö valmis, et see siis jälle hõbeplaadiks sulatada.

Prooviehted:

merekarbist kiviga sõrmus

tsirkooniga sõrmus

eebenipuuga sõrmus

vigursaagimine

hõbetäring

Ja proovitöödest saagu hõbeplaat:

las sulada tules

Minu armsad esimesed hõbeehted

Mõne aja möödudes taipan, et mõned ehted on juba tõesti sellised, mida on kahju jälle hõbedaks sulatada. Mu esimesed armsad hõbeehted on ilmavalgust näinud.

jaspisega sõrmus

merevaiguga kõrvarõngad

merevaiguga sõrmus

Katsun iga hetke  ära kasutada, et meistritelt veel midagi õppida. Kuigi väljas on kuum suvi ja liivatee lõhnab.

Kell 8 hommikul tervitab mind juunikuises leitsakus  pererahva koer Dzuta. Avan päevinäinud tabaluku ja astun töökotta.  Kunagi on see olnud vana tallihoone ja paksud kiviseinad on põhjuseks, miks seal tundub esimesel hetkel liigagi jahe olevat. Kuid nagu järgnevad päevad näitavad, kaob rõskus kohe, kui tööle hakata. Soojuse ja rõõmu tekkepõhjus neil päevadel (ja praegugi) on lihtne ja peitub selles salailmas, mis minu ees järk-järgult avanemas on.

Hõbesepa tööriistad – tiiglid ja riiglid

Mõne aja pärast tuleb Meister – Marek. Klassikakontsert algab ka kohe – töö ja vile ikka koos.

Ta tutvustab töövahendid, ja neid on palju. Kõigele lisaks on nimetused mõistagi poolakeelsed. Seda keelt ma üksiti oskan, kuid mõistagi mitte vastavat terminoloogiat (praeguseks on asi nii, et tean paljude tööriistade nimetusi vaid poola keeles…). Tiiglid ja riiglid, valts, alasi, punslid, vasarad, põleti, viilid ja puurid, tangid ja käärid,  tangid ja käärid jne jne.

tange ja kääre on palju

sepistamiseks

Sulahõbe

Siis alustame algusest – kuidas hõbedagraanulitest hõbedaplaate ja traati saada. Töö käigus tekkivad “hõbedajäägid” – ribad ja tükid, mis jäänud üle eelmiste ehete tegemisest  sulatatakse koos puhta hõbeda graanulitega . Sellele lisatakse ka vaske ning jälgitakse hoolikalt, et hõbedadaproov tuleks soovitule vastav – tavaliselt siis 925. Matemaatika…

Valamiseks kasutakse vormi (poola keeli wlewak).

Hõbe sulatatakse põletiga kuumutades tiiglis, mis on wlewaki hõlma alla pandud. Sest ka see peab hästi kuumaks minema.

hõbeda valamiseks

Wlewak tahmatatakse küünlaleegiga eelnevalt korralikult üle. Muidu ei saa valatud hõbeplaati sealt enam nii lihtsalt kätte.

Meistrilt kuulen, et varaseim kirjeldus sellisest metallivalamisest pärineb kreeka mungalt Teofiliuselt, benediktiinilt. Kirja on see pandud X sajandil…

Ja siis läidab Meister põleti!